Köites kokku vol 3, ehk Elu on Lill :D

Niisiis on jõudnud kätte aeg esitleda minu “Köites Kokku” konkursi viimast tööd. Selle ideeni jõudmine võttis ikka omajagu aega. Niisiis muudkui mõtlesin, et mida teha, mida teha…. Idee hakkas kooruma ühest kaardikesest, mis minult telliti.

Seega otsustasin teha ümmarguste lehtedega raamatukese, mis kokku pannes meenutab suurt täidisõielist lille. Erinevad kihid on tehtud erinevate toonidega. Lehe ääred moodustavad nö lille kroonlehti, keskel on 6 cm läbimõõduga paberiga kaetud ringike, millele saab kirjutada. Lille kõige alumine ring umbes 15 cm läbimõõduga. Lille tegemisel on kasutatud pappi, käsitsi tehtud paberi jääke, scrapbookingu paberite jääke, üks väike linik, dülli, erinevaid pitse, paelasid, pabernööri ja vuaali.

Raamatukesel on 8 lehekülge. Leheküljed on köidetud kokku kasutades Jaapani köite minupoolset modifikatsiooni ehk tavapäraste aukude asemel on pabernööri aasakesed ja neid vaid kaks tükki. Kokku on köidetud korraga vaid kaks lehte. Aga muidu on köitmise muster ikka Jaapani köitele vastav. Köitmiseks kasutatud atlaspaela. Lehed on köidetud vaheldumisi erinevatelt külgedelt.

Oma töö nimeks otsustasin panna ” Elu on Lill”. Seda seetõttu, et plaanin sinna lehtedele üles märkida oma elu kõige tähtsamad ja kaunimad päevad. Piltidel on aga lehed veel tühjad, sest tahan jätta need kaunid päevad ikka privaatseks ja neid internetiavarustes mitte levitada!

Köites kokku vol 2

“Köites Kokku” konkursi teise vooru ülesandeks oli valmistada album.

Pool selle vooru töö ideest oli mul kohe albuses olemas.  Minu inspiratsiooni allikaks oli minu armas poja, kelle 1 aastaseks saamise puhul tehtud stuudiopiltidele tahtsin albumi teha. Tahtsin kaanel kasutada kindlasti mingit kangast ja album pidi tulema veidi suuremas formaadis kui A4.  Tahtsin, et album tuleks lapsepärane, lõbus ja lustlik, aga samas maitsekas.

Mu esialgne plaan oli siis minna kangapoodi sobivat kangast otsima. Aga kuna mul oli seekord väga vähe aega Tartus ringi kolamiseks, jäi õige kangas poest leidmata. Ka sisupaberi jäi mulle poolkogematta näppu. Seega mul oli ainult olemas sisupaber. Niisiis tuli ülejäänud materjalid kodust leida. Pabereid oli mul kodus lademetes, aga tahtsin ikkagi kindlasti kangast. Saigi siis otsitud välja kõik ema ja enda kangad. Käte vahele jäid pidama minu vanade teksapükste sääred ja taskud. Olin need paar kuud tagasi kapikoristuse käigus lahti lõikund ja pannud ootele, et nendest kunagi midagi õmmelda. Kuna viimane kord käsitööpoes käies oli sealt otsa saanud papp, mida ma tavaliselt albumite valmistamisel kasutan, siis tuli ka sellele mingi alternatiiv leida. Kuna äsja olid kauplustes igasugu laada-ja sooduspäevad, siis sai just ostetud üks suur karp Libero mähkmeid……just sellest karbist tegingi albumi kaaned.

Seega võib minu seekordset tööd täiesti klassifitseerida taaskasutus valdkonda. Kaaned on tehtud kasutades pappkasti ja vanasid teksapükse ja sees on Räpina Paberivabriku kartong, mis minuteada on tehtud taaskasutatud paberist. Vahelehtedeks kasutasin kalka asemel õrnasid värvilisi läbikumavaid pakkepabereid, mis ma eelmine aasta Itaaliast ostsin. Albumi kaunistamiseks õmblesin ma esikaanele oma vanade teksapükste taskud.  Taskutesse viltisin ma vildijääkidest kaks loomakest, mis oli minu jaoks jällegi asi, mida ma varem polnud teinud. Viltisin ka väikesed tupsukesed teksakanga sisse ja lisasin tupsukesele südamikuks vana nööbi (jällegi pärit ema vanade nööpide karbist 🙂 ). Kaunistuseks sai lisatud ka veidi pitsi……sest no NII suur pitsifänn olen, et kuidagi teistmoodi ei suuda 😉 Albumi kaane tegemisel pole liimi üldse kasutatud, kangas on ümber kaante õmmeldud.

Albumi muudab minu jaoks eriliseks see, et lisaks sellele, et see sisaldab minu poja pilte, on mu poja ka selle albumi totaalne fänn 😀 Iga kord kui ta seda näeb, kõlavad ta suust vaimustuse hüüded. Sõnu ta küll palju veel ei oska, kuid vilditud loomakeste peale tuli sealt sõna ” mõmm”. Talle väga meeldib nööbikestega mängida ja loomakesi taskutest välja võtta ja neid tagasi üritada panna 😀 Nii et albumil ei ole mitte ainult mäletuste säilitamise funktsoon, vaid seekord on ta ka mängukonsooliks 😉

Albumi tehnilised andmed:

albumis on 12 lehekülge (kahes toonis, hallid ja pruunid)

värvilised vahepeaberid (helerohelise, helesinine, tumeroheline ja roosa)

album on 36 cm lai ja 31 cm kõrge

köidetud Jaapani köites

Picture473-vi

Picture495-vi

Tahtsin veel lisada, et SUUR AITÄHH Kaiale, kes laenas mulle oma templeid nime kirjutamiseks 😀 !

Võistlustöö konkursile “Köites kokku”

Toimumas on üks väga lahe võistlus “Köites kokku”, milles ka mina otsustasin osaleda. See tundus lihtsalt nii hea väljakutsena, et kohe kuidagi ei saanud mitte osaleda.

Niisiis avaldan oma võistlustöö ka siin oma blogis.

Niisiis…….

Esimesest hetkest peale, kui avastasin selle konkursi, teadsin, et tahan kindlasti osaleda. Mitu nädalat käisin ringi ja peas ringlesid kogu aeg ideed, et mida ja kuidas ma võiks neid töid teha. Ideed tulid kergelt. Mul oli aga üks probleem – ma ei osanud peale Jaapani köite, mitte ühtegi teist köitmisviisi. Aga ometi nõudsid reeglid kahe erineva köitmisviisi kasutamist. Kuhugi kursusele ka ei osanud minna. Niisiis kasutasin ära tänapäeva internetimaailma ja võtsin lahti Youtube-i ja vaatasin sealt õpetust (1, 2, 3). Niimoodi sain ma selgeks Long Stitch Binding-u 😀 Kuna selles tehnikas oli just mõnusam teha märkmikuid, siis selles stiilis mu esimene töö tuligi.

Otsustasin endale teha selleks aastaks kalendermärkmiku. Kuna läksin uuesti kooli, siis läheb sellist asja jälle hädasti vaja. Long Stitch Binding-u heaks küljeks on ka see, et saan jägmine aasta samade kaante vahele uue sisu köita ja neid kauneid kaasi uuesti kasutada. Märkmiku välismõõtmeteks on 16 x 14,5cm. Paberilehtede mõõtmed on 14,5 x 13cm. Lehekülgi on märkmikus veidi rohkem kui 365, et saaks ka igasugu olulisi märkmeid lisada. Kuusid eristavad värvilised lehed (helerohelised ja helesinised vaheldumisi). Kaaned tegin valgest nahajäägist, mille sain Abacanist. Kaunistatud on märkmik pitsidega, mille sinna kinni õmblesin. Kinnitus on tehtud nööpidega, mis leidsin oma ema nööbikarbist. Kaante sisse tegin taskukesed igasugu paberi-lipikute hoidmiseks, lisaks veel aasad pliiatsile ja järjehoidja, mille kaunistasin pärlitega. Esimesed lehed said juba omale kuupäevad, päevad ja muu olulise peale. Plaanis on mul neid jooksvalt täita ja tähtsamad päevad ka vääriliselt kaunistada. Lisaks sai märkmik kauni tiitellehe, millele lisasin tsitaadi, mis kiiretel aegadel peaks mulle meelde tuletama, mis elus tegelikult on oluline ja aitama mul leida rasketel hetkedel uut inspiratsiooni !!!

Peatu päeva jooksul hetkeks ja lase päikesel paitada oma palet. Kuluta sekund või paar, et kuulata oma laste naeru muusikat, kui nad mängivad. Mine jõekaldale ja kuula vee vulinat, lindude sirinat, tuule vihinat. See on maailm sinu ümber, mis sinuga kõneleb, ta innustab sind. Kui kuulad piisavalt tähelepanelikult, leiad hääle iseenda seest, ning võime ja jõu, et kõike muuta” (Erin Brokovich)

Picture 032

Picture 043